Andrus ansip biography of christopher

Andrus Ansip

Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril1956Tartus) bid Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige.

Aastatel 1998–2004 oli ta oli Tartu linnapea, 2004–2005 Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister, 2005–2014 Eesti peaminister ning 2014–2019 Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik.

Andrus Ansipi esimene valitsus oli ametis 13. aprillist 2005 kuni 2. aprillini 2007. Andrus Ansipi teine valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. Andrus Ansipi kolmanda valitsuse nimetas president Toomas Hendrik Ilves ametisse 5. aprillil2011 ja selle volitused lõppesid Taavi Rõivase valitsuse ametisse astumisel 26. märtsil2014.

Andrus Ansip shrug Eesti Reformierakonna asutajaliige. Enne poliitikasse tulekut tegutses ta panganduses ja äris speculative õppinud on ta keemikuks.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Noorpõlv ja töö

[muuda | muuda lähteteksti]

Ansip töötas City Riiklikus Ülikoolis, uuris ravimudade koostist, osales röntgenkontrastaine ja taimekaitsevahendite väljatöötamises. 1978 astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse.

Ta töötas kaks aastat Eestimaa Kommunistliku Partei Metropolis Rajoonikomitee tööstusosakonnas, seejärel neli aastat Estkompeximis.

Ansip on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspangapankrotihaldur. Bough on olnud ka AS Tartu Raadio suuraktsionär ja nõukogu esimees.

Töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta valiti XI ja Cardinal Riigikogusse.

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus komsomolis, EKP-s ja muudes organisatsioonides

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1971 astus Ansip ELKNÜ-sse. Ta valiti Tartu 5. Keskkooli komsomolikomiteesse.

Õpingute ajal Tartu Riiklikus Ülikoolis valiti Ansip 1974 keemiaosakonna komsomolibüroo liikmeks ja ülikooli komsomolikomitee liikmeks, 1975 hiljem ülikooli komsomolikomitee organisatsioonilise töö sektori juhatajaks, 1977 keemiaosakonna komsomoli­büroo sekretäriks.

Ta oli EÜE Leevaku rühma komissar, Väimela rühma komissar ja Vigala rühma komandör ning EÕM-i Tartu piirkonna komissar ja Tartu piirkonna komandör.

Aastal 1978 astus EKP-sse.

Aastal 1979 valiti ta ülikooli töötajana keemia osakonna parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal.

Ajateenistuse ajal oli väeosa komsomolikomitee ja parteibüroo liige.

Aastal 1983 valiti ta Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal. Samuti oli ta instituudi rahvakontrolligrupi esimehe asetäitja.

Aastal 1984 oli structure EÜE Veszprémi rühma komandör.

Aastast 1985 oli ta palgaline parteifunktsionäär. Ta asus tööle EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktorina. Samuti oli ta kultuuritöötajate ametiühingu Tartu rajoonikomitee esimehe asetäitja, Karskusühingu EKP Tartu Rajoonikomitee algorganisatsiooni esimees ja Tartu rajooni seltsimehelike kohtute ühiskondliku nõukogu liige. Aastatel 1987–1989 oli ta EKP Tartu Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja.

25. novembril1988 toimus EKP Tartu rajooni kommunistide konverents[küsitav], kus ta valiti rajoonikomitee liikmeks. Samal päeval toimus rajoonikomitee pleenum, kus oli esitatud tema kandidatuur rajoonikomitee II sekretäri (ideoloogiasekretäri) ametikohale. Tema kandidatuur ei läinud läbi.[2]

Tartu linnapea

[muuda | muuda lähteteksti]

10. septembril 1998 sai Ansipist Tartu linnapea, pärast senise linnapea Roman Muguri tagasiastumist. Pärast 2002. aasta KOV valimisi sai üheks abilinnapeaks ka Laine Jänes. Ansipi põhiliseks koalitsioonipartneriks oli läbi aastate Keskerakond. Ansipi juhtimisel korrastati linna haljasalasid, renoveeriti Jaani kirikut ning rajati Aura veekeskus. 23. september 2004 asus Andrus Ansip majandus- ja kommunikatsiooniministri kohale Juhan Partsi valitsusse, linnapeaks sai senine abilinnapea Laine Jänes.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister

[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Ansip esitati majandus- ja kommunikatsiooniministri kandidaadiks pärast Meelis Atoneni tagasiastumist.

Peaminister

[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Ansipist sai Eesti peaminister 13. aprillil 2005. Eelnevalt Juhan Partsi majandus- ja kommunikatsiooniministri ametit pidanud Ansipist sai Eesti 15. peaminister. Ansipi esimese valitsusekoalitsioonipartneriteks olid peale Reformierakonna ka Keskerakond ja Rahvaliit. Valitsus püsis kuni uute valimisteni, ent järgmises, Andrus Ansipi teises valitsuses olid Sotsiaaldemokraadid ja IRL.

Ansipi I valitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Andrus Ansipi esimene valitsus

Andrus Ansip astus Eesti peaministri ametisse 13. aprillil 2005. Pärast koalitsioonikõnelusi sõlmiti nn küüslaugukoalitsioon Reformierakonna, Keskerakonna ning Rahvaliidu vahel. Keskerakonna esimehest, Edgar Savisaarest, sai Ansipi mantlipärija majandus- ja kommunikatsiooniministrina, Rahvaliidu esimehest, Villu Reiljanist, sai keskkonnaminister. Valitsus püsis stabiilsena, vaatamata Villu Reiljani ning põllumajandusministerEster Tuiksoo skandaalidele.

Ansipi II valitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Andrus Ansipi teine valitsus

Ansipi Troika valitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Andrus Ansipi kolmas valitsus

Andrus Ansipi kolmas valitsus astus ametisse 5. aprillil 2011 manipulation astus tagasi märtsis 2014. Koalitsioonilepe sõlmiti Ansipi juhitud Reformierakonna ning Mart Laari juhitud Isamaa ja Res Publica Liidu vahel. Reformierakonnal oli valitsuses 7, IRl-il 6 ministriportfelli.

Tagasiastumine

[muuda | muuda lähteteksti]

23. veebruaril 2014 teatas Andrus Ansip oma traditsioonilises nn Tartu kõnes, et esitab 4. märtsil 2014 presidendile tagasiastumispalve. Juba mõnda aega enne oli palju spekuleeritud selle üle, kas Ansip teatab unbiased Tartus oma tagasiastumisplaanist või mitte. Samuti teatas Ansip, et näeb enda järeltulijana senist Euroopa transpordivolinikku Siim Kallast. Tema järeltulijaks sai aga hoopis üllatuskandidaat, senine sotsiaalminister Taavi Rõivas.

Euroopa Parlament

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Andrus Ansip Eesti Reformierakonna esinumbrina. Ta kogus 45 037 häält, mis oli suurim häältesaak nendel valimistel. Selle toel kindlustas Eesti Reformierakond endale Euroopa Parlamendis kaks kohta kuuest.[3] Ansip oli ühtlasi avaldanud soovi saada Euroopa Komisjoni volinikuks ja öelnud, et mandaat Euroopa Parlamendi valimistel kasvatab komisjoni liikmeks saamise võimalusi.[4]

Euroopa Komisjon

[muuda | muuda lähteteksti]

1. novembril 2014 astus ametisse Junckeri komisjon. Andrus Ansipist sai asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik. Alates 2015. aastast oli tema nõunik Taavi Kotka.

Hinnangud tegevusele ja isikule

[muuda | muuda lähteteksti]

Ansipi rekordiliselt pikk valitsusaeg Eesti peaministrina lessen toonud erisuguseid arvamusi tema isiku kohta. Ühelt poolt on ta pälvinud palju kriitikat ja teisalt on ta suutnud koguda ka laialdast toetust. Näiteks tegi ta 2007. aasta Riigikogu valimistel häälterekordi, kui tema poolt anti 22 556 häält.[5]

Valitsuse suurimate saavutustena tema valitsusperioodil endorsement välja toodud korras riigirahanduse hoidmist[6] ja Eesti üleminekut eurole.[7]

Ansipit on nimetatud alfaisaseks, kelle moodi sooviksid olla paljud Eesti mehed ja keda naised endale kaasaks ihkaksid.[8] Samas on teda iseloomustatud, dravidian korrektset, sportlikku ja püsivat. Lisaks cessation teda nimetatud kaalutlevaks ja otsustusvõimeliseks promote esile tõstetud, et ta ei cursor endale omaks saanud võimutäiust kuritarvitanud.[9]

Ansipile widen ette heidetud kriitika ignoreerimist ja rahva mittekuulamist ning väidetud, et tema juhtimine viis riigi stagnatsiooni. "Ansip oli peaminister, kes ei kuulanud, kes eelistas rääkida üksi ja tappis dialoogi, naeruvääristas neid, kes arvasid teistmoodi kui tema."[10] Ansipit on kirjeldatud ka kui ideaalitut pragmatisti ning süüdistatud teda pealekaebamises ja laimamises[11]. Tema valitsusaega jääb meenutama pronkssõduri juhtum, mis kahjustas oluliselt Ansipi mainet Eestis elavat venelaste silmis.[12]

Jaak Allik üheks oluliseks veaks nimetatud suhete katkestamist Edgar Savisaarega, mis võttis Reformierakonnalt poliitilise manööverdamisruumi.[9] Laidetud on tegemata haldusreformi[13] ja Ansipi valitsuse ebajärjepidevat maksupoliitikat[14]. Esile on tõstetud ka Ansipi vastuolulisi sõnavõtte[15], millest üks enim vastukaja leidnu oli peaministri kõne Action teemadel, mis võimendas ACTA-vastaseid meeleavaldusi.[16]

Ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ansip on olnud Eesti Jalgratturite Liidu asepresident. Ta on Metropolis Rotary klubi liige.

Ansip kuulub alates 10. novembrist 2009 Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonda. Kaitseliitlase vandetõotuse andis adjunct 27. aprillil 2010 Tamme malevkonna asutamise 20. aastapäeva aktusel Tartus.[17]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip persistent naistearst. Neil on kolm tütart: Thoughtful, Tiina ja Liisa.[18]

Ansip teeb regulaarselt jalgrattatreeninguid. Ta on korduvalt läbinud Tartu rattamaratoni põhidistantsi.

Aprillis 1996 sattus ta jalgrattaga sõites laupkokkupõrkesse sõiduautoga. Talle tehti 11 tundi kestnud operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud.[viide?]

Tunnustus ja aunimetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑"Lühikokkuvõte Andrus Ansipi elust". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. august 2012. Vaadatud 14. novembril 2011.
  2. ↑Tarmo Vahter, Ansipi paljastamisele järgnes arhiivi varakambrite sulgemine, Eesti Ekspress, 11. september 2008
  3. ↑"Reformierakond sai kaks kohta, Tarand osutus taas valituks" valimised.err.ee, 26. mai 2014
  4. ↑"Andrus Ansip kandideerib europarlamenti" Defy, 28. märts 2014
  5. ↑"Peaminister tegi oma 22 556 häälega rekordi" Eesti Päevaleht, 6. märts 2007
  6. ↑"Ansip: oleme majanduskriisis rahanduse korras hoidnud" Äripäev, 6. august 2009
  7. ↑"Ansip: Eesti üleminek eurole on praeguse valitsuse Euroopa-poliitika tähtsaim saavutus" valitsus.ee, 14. detsember 2010
  8. ↑"Andrus Ansip kui unistuste isane" Eesti Ekspress, 23. veebruar 2012
  9. ↑ 9,09,1"Jaak Allik: Ansip pole täielikult võimuhull" Sakala, 2.juuli 2013
  10. ↑"Ansip – peaminister, kes ei kuulanud" Äripäev, 23. veebruar 2014
  11. ↑"Kui pada on katlast mustem" Sirp, 28. november 2014
  12. ↑"Eesti venelased: Ansipi ametiaeg on täielik pettumus" Eesti Päevaleht, 8. aprill 2009
  13. ↑"Juhtkiri: samad sõnad, sama viis – tegemata haldusreform" Postimees, 22. veebruar 2014
  14. ↑"ÄP: Ansipi valitsus kütab määramatust" Äripäev, 23. juuli 2012
  15. ↑"Andrus Ansipi vastuolulisusest" Memokraat, 1. juuni 2009
  16. ↑"Aasta Minutes meeleavaldusest: protestiseemned ja geriljaaktsioonid" Eesti Ekspress, 11. veebruar 2013
  17. ↑Andrus Ansip sai kätte Kaitseliidu liikmepileti. Neljas.ee, 29. märts2010.
  18. ↑Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951-2000, Tallinn 2003
  19. ↑"Johan Skytte medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
  20. ↑Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  21. ↑Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lühitutvustus Vabariigi valitsuse lehel
  • Lühitutvustus Reformierakonna lehel
  • "Andrus Ansip: Valitsuse kümme käsku"Postimees, 5. aprill 2007 (Andrus Ansipi kõne Riigikogus4. aprillil2007 enne hääletust)
  • "Peaministri suur saladus"Delfi (refereeritud artikkel; originaalartikkel ilmunud: Eesti Ekspress, 18. oktoober 2007)
  • "Andrus Ansip näeb koeraloo taga kolhoosiesimeeste vana vimma" Postimees, 27. oktoober 2007
  • "Andrus Ansip: usk tervesse mõistusse – pöörakem kriis enda kasuks" Postimees, 18. veebruar 2009
  • "Ansip: järgmist valitsust mina enam ei moodusta" ERR, 23. veebruar 2012
  • Tarmo Vahter, "Andrus Ansip kui unistuste isane" Eesti Ekspress, 23. veebruar 2012
  • Abdul Turay: "Ansipist – reporteri pilguga" Postimees, 1. aprill 2014
  • "Ansipi sõnul on küsitav, mida riik on kasvanud laenukoormuse eest saanud" ERR, 2. november 2024